Pariisi kliimalepe sündis

Prantsusmaa president Francois Hollande kiitis kokkulepet kui esimest universaalset kokkulepet kliimakõneluste ajaloos ning kui suurt edasiminekut kogu inimkonna jaoks, vahendas agentuur Bloomberg.

Kokkulepe puudutab esimest korda kõiki maailma riike, nii rikkaid kui vaeseid. Selle haare on laiem kui 1997. a sõlmitud Kyoto Protokollis, mis seadis piirangud vaid 37 peamiselt Euroopa riigi kasvuhoonegaasidele.

Esmakordselt seatakse ka ambitsioonikam eesmärk hoida kliima soojenemine töösturevolutsiooni eelse tasemega võrreldes 2 kraadi asemel 1,5 kraadi juures.  

"Diplomaadid on oma töö teinud," kirjutas Columbia Ülikooli Maa Instituudi direktor Jeffrey Sachs ajalehes Financial Times, kiites kokkulepet kui tõelist ajaloolise tähtsusega globaalse koostöö saavutust. "See ei taga aga veel leppe täitmist. See jääb poliitikute, ettevõtete, teadlaste, inseneride ja tsiviilühiskonna ülesandeks.

Valdav enamus riike esitas Pariisi kliimakonverentsile vabatahtlikud eesmärgid heitmete piirmiseks, mis kõik kokku ei taga veel siiski, et keskmine temperatuur üle 2 kraadi ei tõuse. Nii nähti ette protsess, et võetud sihid vaadatakse iga viie aasta tagant üle ja võimalusel seatakse uued ambitsioonikamad eesmärgid.  

Kokkulepe ei jõustu enne 2020. aastat ning jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 osapoolt, kelle arvele langeb vähemalt 55% kliima soojenemist põhjustavtest heitmetest maailmas.